Talgud-külmamatk

Kuupäev: 11.02.2006

Info:

KÜSi seekordne külmamatk oli veebruari teisel nädalavahetusel 2006. aastal. Kuna matkale minejaid oli vähe, saime end autode peale ära jagada. Autoomanikeks siis Arvo, KÜSi veteranliige Andrus Paat ja Jürgen[vist, perekonnanime ei tea] Eriti külm ei olnudki, suurem pakane oli selleks ajaks möödunud.

Kui me Airi ja Arvo tallu jõudsime, oli vana saun juba lõhutud ja talgud said alata! Nii et laupäeva pühendasime talgutöödele. Praeguseks on talus olemas vaid üks koduloom, väike armas kass. Hiljuti oli veel neid kaks, aga see on juba teine lugu. Keda huvitab, küsigu Arvolt. Kassiga sotsialiseerumine oli päeva teine oluline tegevus.

Talust nii palju, et see asub Põrgust edasi, Põdra jõe juures, Emajõe-Suursoo Looduskaitseala läheduses. Ja sooja maja veel eriti ei hoia, aga see ei takistanud meil luua toas selle aasta temperatuuri rekordit, [hommikuks vist oli isegi 17 sooja kraadi?]
Aga õhtul eh hee… selleks, et teada mis siis toimus, oleks te pidanud kohale tulema. Järgmine aasta siis näeme.

Nii, hommikul sõime putru, ladusime veel hommikuvõimlemise asemel veidi puid riita ja siis läks matkaks. Kuna kaart oli maha ununenud, orineteerusime põhimõttel “Iga jõgi jõuab kunagi järve”. Ehk meie eesmärgiks oli jõuda mööda Põdra jõge Koosa järveni. Kuna jõgi oli külmunud, saime sügavas lumes sumpamise asemel suurema osa teest liikuda jääl olnud õhukesel lumekihil. Tähtsamad tähelepanekud:
1) veidralt äranäritud puud, mille tekkepõhjuseks said olla kas ülihea ronimisoskusega koprad või eriti ahned rähnid
2) Koosa järv asub ootamatult kaugel

Nii et järveni me ei jõudnud, aga matk oli lahe ja peale lõunapausi ja soojendusnapsu otsustasime hakata tagasi minema. Teist teed pidi, mis osutus tunduvalt lühemaks. Kokku käisime [ma ei ole kindel, kas umbes 4 tunniga 10km?]

Külmamatk õigustas oma nime nii palju, et toas oli pidevalt jahe, metsas matkates õnneks külmakraadid ei häirinud.



esmakursuslane Evelin

Osalejad:

Hetkel osalejaid pole