Külmamatk Vilsandile

Kuupäev: 22.01.2007

Info:

KÜSi külmamatk 2007 ehk Seiklused Saartel

22. jaanuari hommikul vara-vara startisime kolme auto ja 11 inimesega (hiljem liitusid meiega veel kolm inimest) Tartust. Juba Saaremaale jõudnud, tegime peatuse, et kaunist loodust läbi oma või fotosilma imetleda. Valgete lumeväljade kohal hõljus paks udu-vaade oli lummav. Kohalikel oli vist hämming üsna suur, nähes tee ääres kampa inimesi ringi kargamas ja pildistamas. Korraks põikasime ka Kaali järve äärde, kus oleks peaaegu tõsiseks lumelahinguks läinud. Vaid ajapuudus, mis oli selle matka jooksul meie pidevaks vaenlaseks, hoidis selle ära. Kiiresti põikasime läbi Karli külalislahke vanaema juurest, kes meile veel hulgaliselt söögikraami kaasa andis ja siis algas ralli mere äärde, kus meid paat ootas. Külm oli... Aga meil oli piparmünditeed ja külmarohtu ning huumorimeel ei jätnud reisiseltskonda maha. Nii võis igaüks kokku lugeda, mitut ”loodust” tema paadisõidu ajal nägi (loodusteks sai ristitud luiged ning teised veelinnud, keda paadisõidu ajal silmasime). Vilsandil seadsime sammud kõigepealt majaka poole. Tuletorni tipust avanes hea vaade kogu saarele. Seejärel jalutasime Tolli tallu, mis oli seekord meile koduks. Õhtust sõime ühise perena pika laua taga, loomulikult oli laual ka KÜSi kook, seekord Kerda eri - õunte asemel banaanidega. Õhtuprogrammist ei puudunud ka mängud, tutvumine kohalikega ning saun. Vapramad hüppasid ka leiliruumist lumehange.

Kui järgmisel hommikul enamus seltskonnast ärkas, oli Kerda teadmata kadunud. Meie vapper fotograaf oli päikesetõusu püüdma läinud. Peale hommikusööki pakkisime asjad ja asusime jällegi mere poole teele. Ilm oli päikesepaisteline ja karge ning paadisadama ümbrus jääs, seetõttu ei saanud paat sinna maabuda. Õnneks polnud asi lootusetu ja paat randus saare teises otsas. Nagu välk selgest taevast oli ka Jaan Tätte paadi juurde ilmunud, korralikult teda silmitseda või juttugi ajada polnud aega, sest juba me sõitsimegi. Oli külmem kui eelmisel päeval, langes üksikuid lumehelbeid ning oli veidi tuuline. Kui lõpuks randusime, otsustasid poisid suurest rõõmust autode juurde jõudmisest ühe ralli maha pidada. Meie ülejäänud seisime sillal, jõime termosest teed ... Lõpuks asusime teele. Sihiks oli Harilaid koos selle tipus asuva viltuse majakaga. Jalgsimatk majakani, mis alguses arvati kilomeetri-kahe pikkuseks, osutus tegelikult palju pikemaks. Kohale jõudes selgus, et majakas on jalgupidi vees ja sinna ronima ei pääsegi. Viltuse majaka taustal sai ka grupipilt tehtud ja muidu poosetatud. Hämardus juba ja ilm kippus tuisuseks. Lõpuks jõudsime Loona mõisa. Tundus nagu oleksime paradiisi saabunud - luksuslik mõisahoone koos saunaga - ja see kõik ainult meie päralt. Peale maitsvat õhtusööki siirdusimegi kõik saunaruumidesse. Oma debüüt-esinemise tegi KÜSi meeskoor koosseisus Karl, Risto, Tõnu, Mihkel ja külalisesinejana Arden. Osa seltskonnast lahkus kella viie ajal, et hommikuse praami peale jõuda.

Järgmisel hommikul räägiti meile Vilsandi Rahvuspargist, hüljestest, lindudest ja üldse sealsest elust-olust. Peale seda sõitsime Kuressaare lossi vaatama. Seal proovisid mitmed järgi, mis tunne on häbipakus olla... Tutvusime ajaloo ja loodusega. Tunnid möödusid lennates, nagu kogu selle seikluse ajal. Söögipaus ja siis algas sõit kodu poole, hetkeline vahepeatus Muhu kiriku juures ja olimegi Kuivastus. Seekord oli tuul tugevam ja praam kõigutas pisut rohkem, kuid õnneks keegi merehaigeks ei jäänud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi KÜSi külmamatk õigustas oma nime, jäävad sellest käigust enim meelde ilus loodus, toredad seigad ning meeldiv reisiseltskond. Usun, et Vilsandi on koht, kuhu tahaks ikka uuesti ja uuesti.

Oma muljed pani kirja Luule

Osalejad:

Hetkel osalejaid pole