Eesti-Prantsuse vahetusprojekt, I osa - Eestis

Kuupäev: 3.04.2005

Info:

Kõikjal on tunda prantsuse juustu lõhna. Ruumis sagivad sakslased, hispaanlased, eestlased, muidugi prantslased ning poolakas promob kõigile oma head salatit. Lauad on täis mitmesuguseid müstilisi ja isuäratavaid roogi: Camembert, Chévre, crepid, saksa kartulisalat ja loomulikult eesti hapukurgid ning kama. Viimast süüakse millegipärast koos kartulivahvlitega. Lisaks on hispaanlased valmistanud oma kuulsat sangriat, prantsalased pakuvad erinevaid peenete nimedega veine, eestlased ikka oma Vana Tallinnaga kohal. Saun köeb ja õhk on täis erinevate aktsentidega inglise keelt. On esmaspäeva õhtu ja tegemist on Eesti-Prantsuse vahetusprojekti avapeoga.

Kõik sai alguse juba novembris, kui Prantsuse Lille’i ülikooli keskkonnakaitse tudengid tulid välja ideega alustada pikaajalist vahetusprojekti, mille käigus õpitakse tundma kummagi maa loodust ja keskkonnaprobleeme. Sellest ajast peale hakkas käputäis aktiivseid tudengeid töötama selle nimel, et aprilli algul saaks prantslasi Eestis vastu võtta. Pärast kümneid koosolekuid ja lõputuna tunduvat asjaajamist oli 3.aprilli õhtul ühiselamus Torn raske oma silmi uskuda, kui külalised uskest sisse astusid.

Uued kogemused

Enamus prantslasi ei teadnud Eestist mitte midagi, välja arvatud üksikud näited nagu Erki Nool ja pealinna nimi. Mõni oli kuulnud ka seda, et eestlastele meeldib laulda. Seega oli väga põnev avastada praktiliselt tundmatut Põhja-Euroopa riiki. On kummaline, kuidas imestati asjade üle, mis meie jaoks on täiesti tavalised: jäätunud meri, kuivkäimlad, lõputud metsad, inimtühi maastik jne. Lisaks üllatas prantslasi see, et eestlased tugeva aktsendiga kehvast inglise keelest aru said. Loomulikult oldi erilises vaimustuses saunast.

Tagantjärele tundub naljakas, kuidas pidime kõikidel loengupidajatel paluma aeglasemalt rääkida, et prantslased midagi aru saaksid. Elavast diskussioonist midagi välja ei tulnud, kuid sellegipoolest saadi palju uusi ja üllatavaid teadmisi. Enim meeldis neile Eesti metsade mitmekesisust käsitlev loeng, mida luges Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi dotsent Mart Külvik. Lisaks eesti lektoritele rääkis saastatud paikade uurimisest ja selle olulisusest keskkonnakaitses prantslaste õppejõud Henri Charles Dubourguier.

Programm kulmineerus kahepäevase ekskursiooniga Ida- ja Lääne-Virumaale. Põnevust pakkusid Kohtla kaevandusmuuseum ja saastatud tööstusmaastikud. Külalistele isegi meeldis, et näitasime neile Eesti keskkonna pahupoolt. Kustumatu mulje jätsid muidugi Lahemaa kaunid rannad ning pankrannik koos Valaste joaga. Meid kogu nädala saatnud päikesepaistelisest ilmast tundsime erilist rõõmu Rutja rannas, kus osad prantslased isegi liival lesides päikest võtsid.

Pisut üllatav oli kuulda, et Kohtla-Nõmme kultuurimaja põrandal kambakesi magamiskottides ööbimine oli kõikidele välismaalastele uudne kogemus. Täiesti asjatuks osutus eelnev muretsemine Nõukogude aegsete tingimuste pärast, sest tegelikult see just meeldis neile.

Laulurahvas

Meie jaoks kõige üllatavam oli see, et kui eestlased on ennast läbi aegade laulurahvaks pidanud, siis tegelikult on seda hoopis prantslased. Iialgi ei unune saunast kostuv võimas viis ning imearmsad prantsuskeelsed laulukesed kitarri ja flöödi saatel. Bussi katki minemine ja pooletunnine parandamine oli kokkuvõttes väga positiivne sündmus, sest kohe võeti pillid kätte ja istuti murule laulma. Eestlased siiski väga alla ei jäänud, lisaks õpetasime neile selgeks „Kui mina alles noor veel olin” viisi kitarril.

Nädala lõpuks avastasime, et tegelikult me polegi nii erinevad. Juba enne ärasõitu hakkasid paljud planeerima uut külaskäiku, sest endi sõnul nad armusid Eestisse. Lubati parandada oma inglise keele oskust ja nii mõnedki eestlased plaanivad minna prantsuse keele kursusele. Ning loomulikult jäävad kõik ootama projekti teist osa, mis toimub juba oktoobrikuus Prantsusmaal.

Tahaksime tänada EPMÜ Põllumajandus- ja Keskkonnainstituuti ja Välissuhete osakonda abi eest. Eriti tänulikud oleme idee eest kaasata programmi Erasmuse välistudengeid, kes projektile värvi lisasid.

Täname ka Valiot, Võru Juustu ja Leiburit maitsvate toodete eest.

Kadri Kalle ja Marit Võsaste

Osalejad:

Hetkel osalejaid pole