Õuesõppe infopäev

Kuupäev: 21.09.2006

Info:

Sel kuldset sügispäikest täis päeva õhtupoolikul kogunes väike, aga tubli hulk õuesõppe huvilisi (nimekiri allpool) Maaülikooli Metsamaja "väliauditooriumi", et taas arutada, mida, kuidas ja mis suunas õuesõpe meie ülikoolis eksisteerib/eksisteerida võiks.

Sõna said õppeprorektor Hardi Tullus, põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor Are Selge, keskkonnakaitse õppejõud Kalev Sepp, tudengite poole pealt Kadri Kalle (ülevaade senitehtust ja veel tudengite küsitlusest) ning Evelin Aavik (õppejõudude küsitlusest). Lisaks tekkis elav arutelu kõigi osavõtjate vahel, mida võib pidada infopäeva suurimaks saavutuseks: tudengid ja õppejõud said omavahel vabalt suhelda!

NB! infopäeva jooksul nägime ka ühte tudengite gruppi oma õppejõuga õuesõpet harrastamas.

Siin arutlustelt läbi käinud mõtted ja tõstatud küsimused:

- õuesõpe eeldab väikseid rühmi (et hääl kostuks ja suudaks inimmassi ohjata), trend on aga suuremate õpperühmade suunas ( kool saab raha tudengite arvu pealt). Seega: õuesõpe -> parem õppekvaliteet, aga samas kulukam -> kas parem kvaliteet on tasakaalus kuluva rahaga? Õppejõud ise eeldaksid ka otsesemat suhet tudengitega, aga rahaline olukord tihti ei võimalda seda. Probleemne koht!

- tudengite rühmad on nii suureks tehtud, et ei mahu ruumidessegi ära -> miks mitte õue, mikrofoniga saab häält võimendada, väliauditooriumid oleks siin üheks lahenduseks (maastikuarhitektidel on mitmeid ideid ja plaane, nt pöördauditoorium)

- õppejõud kardavad pisut ilma powerpointita loengut. Kuidas ilma selleta huvitav olla? Võiks olla teatud täiendkoolitus õppejõududele. -> Tihti piisab väikestest muutustest, näiteks hääletoonist ja kõnemaneerist.

- õppejõud ei läheks välja esimese kursusega, kus suur hulk inimesi ja aines, mis pole talle endale väga „kodune”

- õuesõpe nõuab lisaettevalmistust: kas tudengitel on kirjutusvahendid, peab mõtlema hääle peale -> tudengitel olgu mapid alati kaasas nt.

- maastikukaitse ja –hoolduse erialal on suurenud praktika osakaal, seega muutused vaikselt tulevad. Esmaskursuslastega käiakse ekskursioonidel keskkonnaprobleemidega tutvumas.

- analoog projektiga „Ettevõtlik ülikool” – saadi raha erinevateks bussiekskursioonideks -> võiks korrata

- tagaplaani probleemina tõstatus taas halb infolevik koolis.

- aktiivsus peab tulema tudengite poolt, nad peavad ise õppejõule survet avaldama, näitama, et on nõudlus, siis hakkab ka õppejõud selle peale mõtlema. Tudengite entusiasm on õppejõule motivaatoriks.

- aine algades peaks õppejõud küsima tudnegite ootusi ja lõppedes tagasisidet (et parandada kvaliteeti järgmise kursuse jaoks). Üliõpilase ja õppejõu vahel peab toimuma suhtlemine ja infovahetus! Kui õppejõud ise tagasisidet ei küsi, peaksid üliõpilased ise selle korraldama.

- tuleks tunnustada õppejõude, kes ei karda lisatööd ja töötavad aine atraktiivseks, kvaliteetsemaks muutmise nimel.

- õuesõppe eesmärk üldiselt on iseenda, teiste ja keskkonna parem tundmaõppimine/tunnetamine, meie lisame siia õppe kvaliteedi tõstmise

- õuesolemine annab vabama tunde, koolipink ei sunni süvenema, klassiruum loob ametliku mulje, piiri õppejõu ja tudengi vahel, väljas on julgem küsida ja õppejõuga suhelda.

- õuesõpet on põhimõtteliselt võimalik rakendada igas aines, nt Sokratese jalutuskäik: tudengitele antakse probleem arutlemiseks, käiaks väljas jalutamas, ja tullakse siis sisse kokkuvõtteid tegema, edasi teemat arendama.

- Maaülikool peaks hoidma/tõstma mainet kui rohkem praktilise osaga ülikool

- õuesõpe peab andma lisaväärtuse, mitte tekitama kahju ( nt herbaariumid lendavad tuule käes minema).

- on ka tudengi-poolseid vastu-arvamusi: ülikool on akadeemilise hariduse koht, mitte õueskäimine. Samas, akadeemiline haridus, kõrgharidus (st kõrgeima tasemega) ei tohiks tähendada praktikast eemaldumist. Loodusaineid õppinud spetsialisti taset näitab ka võime praktiliste ülesannetega õues hakkamasaamine. Tudeng peaks enda käest küsima, kas ta on ülikoolis eriala süvitsi tundmise või diplomi (või kõrgharidusega abikaasa :P) pärast.

- oluline on tingimuste loomine, et õuesõpe saaks hakata toimima loomulikult, ilma sundimiseta.

Edasised sammud:
- uuesti käsile võtta õuesõppe auditooriumi planeerimine, konsulteerida kooli juhtkonnaga, teha kavandid ja taotleda KIKist raha
- kool ostab kokkupandavad toolid, mis on metsamajas ühes ruumis pidevalt saadaval
- teha brozüürid õppejõudedele toeks õuesõppe korralduse võimalustest, rahastuse jaoks näiteks KIKile projekt kirjutada.

Kokkuvõtvalt probleemidest: puudus on rahast ja aktiivsusest ning kehv on infolevik.
Väljapakutud järgmised tegevused: kokkupandavad toolid, välisauditoorium, brozüürid. Mõtleme ka õppejõudude täiendkoolituse peale.


Infopäeva lõpus esines ka Rootsi Linköpingi Ülikooli õuesõppe professor Anders Szczepanski, peamised punktid tema jutust:

-tuleb kasutada õues- ja seesõppe kombinatsiooni, raamatuid ja praktikat, mõlemaid on vaja, teadmised tekivad kogemuse ja teooria koosmõjul.

- põhirõhk on tervisel: aegajalt väljas olles paraneb analüüsivõime, alaneb stressitase (tehtud on vastavaid uuringuid)

- õuesõppimise kontseptsioon:
o Välitegevused
o Keskkonnaharidus
o Isiklik ja sotsiaalne areng

- keskkond peaks olema integreetitud teistesse valdkondadesse, õuesõpe annab selleks võimaluse

- Linköpingi Ülikoolis: multifunktsionaalne paikade tundmaõppimine, kohapärimus, maastiku ja ajaloo seos, vaimu-maastiku (mindscape) tekke uurimine, sidumine meditsiiniga, nii kultuurilise kui ökoloogilise mitmekesisuse tähtsuse rõhutamine

- Linköpingi Ülikooli juures toimib ka teatud komisjon, mis korraldab õuesõpet, sinna kuulub ka tudengite esindaja

- Tulevikus võiks mõelda Linköpingi Ülikooli ja Maaülikooli tudengite vahetusele
(lisainfot sealsete kursuste kohta http://www.liu.se/esi/cmu/english/welcome.html)


Infopäeval osalesid:
Kadri Kalle, MH mag 1
Elen Peetsmann, MH mag 1
Monika Suškevičs, MH mag 1
Kerda Kübarsepp, AR II
Evelin Aavik, MH II
Marika Lillemets, MH mag I
Anni Laanemets, MH II
Varje Vendla, MH II
Luule Lõhmus, MH II
Kalev Sepp, keskkonnakaitse õppejõud, PKI
Ragnar Leming, veterinaaria lektor
Are Selge, PKI õppedirektor
Hardi Tullus, õppeprorektor

Osalejad:

Hetkel osalejaid pole