Küsitlus õppejõudude seas õuesõppest (sügis 2006)

Küsitlusesle vastas 5 õppejõudu, kes annavad järgmisi aineid:

puuviljandus, ilutaimede eri- ja üldkursus, iluaiandus, linnaaiandus, aiakujundus, rohumaaviljelus, rohumaade tehnoloogiad, rohumaakultuuride produktiivsuse teoreetilised alused, rohumaade tehnoloogiad ja söödatootmine, taimekahjustajad ja nende tõrje, ökoloogilise põllumajanduse põhiprintsiibid

järgmistele erialadele:

agronoomia, aiandus, maastikukaitse ja -hooldus, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, loodusvarade kasutamine ja kaitse, agroökoloogia (loomakasvatus).


Õuesõpe annab:
- Õuesõpe õpetab looduse tundmist ja tunnetamist. Teeb arvutiekraanil nähtu reaalseks ja käega katsutavaks.
- isiklik kogemus
- ainest olulise osa saab edasi anda vaid väljas (nt aiandus)
- alternatiivne ja ergastav vaheldus loengule
- õues saab edukamalt pidada näit. seminare, s.o. neid õppevorme, kus räägivad rohkem üliõpilased ise, õppejõud on rohkem moderaatori rollis.
- Vähendab loodusest võõrandumist
- Värske õhk
- Loodus ongi ju tegelik elu, teadmiste algallikas

Miks õue ei minda:
- Välipraktikumid on ainemahtude vähendamisega ära kaotatud (nt taimekahjustuste kursus)
- objektid asuvad õppehoonetest kaugel, puudub aeg ja raha sinna minemiseks
- kardetakse üliõpilaste tähelepanu hajumist ( ja seda ka õppejõud ise enda puhul)
- seotus ainega. Paljude ainete puhul oleks see lihtalt ebavajalik. Õuesõpe peab olema põhjendatud ja andma parema tulemuse kui sees antav loeng
- hinnatakse vaid õppetöö kvantiteeti, mitte kvaliteeti
- lisatöö õppejõule, lihtsam on anda konspekteeritavat materjali loengus, kui korraldada väli praktikume
- Õppejõud on tööga ülekoormatud, ei ole aega ega ka motiivi oma tavapärases tegevuses muudatusi teha (Õppejõul peab olema aega nii teadus- kui õppetööks ja teda tuleb hinnata võrdväärselt mõlemal tandril. )
- Halb ilm
- napib ka vastavat kogemust.
- liiga suured kursused
- õppehoonete ümbruses puuduvad väliseminaride pidamiseks mõeldud kohad

Mida oleks vaja teha, et rohkem aineid toimuks väljas:
- raha, et rohkem ringi käia
- tudengite soovi välja minna ja ka positiivset tagasisidet, et väljas õpe tõesti on efektiivsem
- ideid ja konkreetseid ettepanekuid
- vähendada õpirühmade suurust
- väiksema rühmaga väliseminare pidada võimaldavaid kohti kooli ümbruses
- õppejõud peab olema ise asjast huvitatud
- Bussi, millega huvitavale paigale sõita.

Lisaks märkusi:

Tudengitest tugigrupi loomist ei peeta kuigi oluliseks, pigem piisab, kui üliõpilased on asjast huvitatud sooviksid ise välja minna. Loomulikult võiksid tudengid õppejõule survet avaldada, aga auditooriumist väljaminek peaks olema siiski iga õppejõu südameasi.

Õues õppimine on küll lisakohustus, aga ikkagi ütleb õppejõud, et tegu oleks vajaliku täiendusega ja selleks oleks vaja suurendada aine mahtu. Valdav on arvamus, et väljas on vajalik teha erialaseid praktikume, mitte pidada loenguid.

„Õuesõpe on vajalik kõikidel tasemetel, eriti oluliseks peaksin seda juba alates lasteaiast, see võimaldaks oluliselt kahandada loodusest võõrandumist, mis kahjuks tänapäeval on üha süvenev.“

„Leian, et õuesõppel (või vabas õhus õppimisel) peaks olema kindel osa keskkonnateadusi
edendava ülikooli igal erialal. Maaülikoolis peaks õuesõpe olema sama loomulik kui hingamispäeva pidamine. Õpid neli päeva auditooriumis, siis viies päev võikski olla väljas.“

„Maaülikooli paljudel erialadel on õuesõpe alati toimunud, küsimus saab olla selles, kas seda võiks veel rohkem olla.“

Erinevad õppemeetodid, mida kasutatakse:
seminarid, ekskursioon ettevõttesse, e-õpe, aktiivõppe meetodid (väljas), praktikumide loengud õues üliõpilaste nõusolekul, praktikumid, katsed, istandike külastus.