Küsitlus tudengite seas õuesõppest (2006 kevad)

Küsitluse viisid läbi EMÜ KÜSi liikmed aprillis 2006 Eesti Maaülikooli tudengite seas meili teel ja käsitsi küsitluslehti jagades.

1. Küsimustikule vastas inimesi järgmiselt erialadelt (sulgudes vastanute arv):
Looduvarade kasutamine ja kaitse I (9) ja III (1)
Metsamajandus I (1) ja III (1)
Metsatööstus I (8)
Rakendushüdrobioloogia I(1) ja III (1)
Aiandus III (2)
Ettevõttetehnika II (5)
Põllumajandustehinika I (2) ja III (4)
Ergonoomika I (7)
Geodeesia III (1)
Veterinaaria I (15)
Loomakasvatus I (17)
Majandus- ja finantsjuhtimine I (2) ja II (1)
Kokku: 78 tudengit, 12 eriala, esindatud kõik instituudid

2. Kas sinu erialal on välipraktikume?
• Sügisel oli botaanika välipraktikum Eerikal.
• Kevadel on veisekasvatuse praktikum, minnakse lauta lehmi lüpsma .
• Loomakasvatuse 1kursusel pole välipraktikat olnud.
• 1 vastanu käis väljas mulda kaevamas,
• 3 vastanul oli ökoloogias välipraks sügisel.
• 1 vastas, et soojusõpetuses käidi korra jalutamas.
• suvel (juuni-juuli) toimub saeõpetuse, dendroloogia ja kaks Eesti metsade praktikumi.
• Sooteadus, ulukibioloogia, metsamõõtmine
• Enamikul õppeainetest on praktikumid Järvseljal, olid nii eelmine kui ka see aasta (nt seeneteadus, metsatakseerimine, taimestik jt.
• Metsazoloogia
• Puidu bioloogiline lagunemine ja kaitse
• Metsakasvatus
• metsaraietööd- ja masinad.
• mai lõpus eesti taimestiku ja selle kaitse praktikum Järvseljal ja 3nädalane praktikum juunis-juulis Võrtsjärve ääres.
• iluaiandus
• Muidugi peaksid olema kaasatud praktikumidesse ja välitöödesse üliõpilased, kes lähevad edasi magistratuuri.
• Metsamajandusel vastavalt kursusele 4 ja 8 NÄDALAT
• menetluspraktika + aerofotogeodeesia praktika
• Satellitgeodeesia ja elektrontahhümeetria praktikumid olid kah väljas
• suvepraktika (dendroloogia, Eesti metsad, Eesti taimestik) juunis
• puuviljandus - sügisel käisime Rõhu aias praktilisi töid tegemas - õunapuid lõikamas, pistikuid tegemas, vaarikaid lõikamas jne. Ja agrometeoroloogias tegime ka väljas katseid.
• 1a taimestik, Eesti metsad, dendroloogia, 2a jahindus, 3a metsa- ja puidukasutus
• maamõõtmine mais, juunis on mullateadus ja Eesti taimestiku välipraktikumid.
• 11 vastasid, et ei ole

3.Mida arvad loengute pidamisest õues (nt ühel nädalal)?
- Mõte meeldib kõigile, kuid samas tudengid pole kindlad, kas ilm võimaldab õues õppimist. Mõned muretsevad istekohtade pärast, „ei tahaks murul istuda....”, „läpaka jaoks pole elektrit”.
- 12 vastas „ainult siis, kui on ilus ilm.” Hoiab ärksana.
- 36 vastas positiivselt „lahe”, „hea idee” jne ( neist üks arvas, et kogu kevadel võiks nii olla)
- 1 vastaja märkis ära, et käiks siis rohkem praksis kohal.
- Parim vastus oli JEPPIJEI :)
- 1 vastas, et oleneb loengust,
- 1 arvas, et ei saa hästi süveneda.
- Üks leidis, et see on mõttetu.
- 1 vastas „loengute puhul oleks suht mõttetu”
- nädal on liiga palju. Pealegi, kui õues on ilus ilm, siis hajub õpilastelt tähelepanu.
- 1 lisas, et värske õhk on alati kasulik
- põhimõttelielt ei ole vastu, iseasi, kas sellest midagi välja tuleb.
- Ma arvan, et see on hea mõte nende seisukohalt kellel ei ole selliseid
- suvepraktikume nagu on näiteks metsandust õppivatel inimestel. Mina, kui metsanduse erialal õppija ei oleks küll eriti huvitatud kuna olen niigi pool suvest metsas praktikumidel. Aga mõte iseenesest on igati positiivne.
- Arvan, et õpilaste tähelepanu hajub, kui on ilus ilm ja kui on halb ilm, siis ei näe ka erilist mõtet asjal.
- Taimedega seotud ained võiks toimuda väljas- st õppematerjali sees
- Külm on, õues pole tahvlit, enne mai kuud maha istuda ei tohi, ligiduses pole poodi, et õlut juurde tuua. Kui need probleemid lahenduse leiavad, miks mitte.
- kui ilm on hea ja kk vaikne, mugav istuda, väiksem rühm 2x
- (teatud tingimustel oli asjaga nõus 16, negatiivselt meelestatud 4)

4.Mida võiks õues õppimine õppetööle juurde anda?
- 5 vastas, et õpitu jääks paremini meelde;
- 3 vastas „annaks juurde praktilisi teadmisi”;
- 14 arvas, et see oleks hea vaheldus;
- 1 vastas, et see laiendab silmaringi;
- 14 arvas, et (mitmekordse annuse) värskust/selget pead,
- 1 arvates paneksid võibola tudengid rohkem õppejõudu tähele kui samas oleks kõigil suva.
- 1 vastas, et parema une :).
- 2 hoiab pea ning mõtted selged, inimesed on elavamad ja koostöö aldimad, tähelepanu vast ei haju
- teiste kursakaaslastega saab julgemalt konsulteerida.
- 1 vastas, et oleneb, mida õpetatakse.
- 3 vastus oli et on lõbusam, rõõmsam ja teistmoodi, saab targemaks.
- 2 - Vabadust
- 4 - Oleks huvitavam (õpitu jääb erilisuse järgi meelde)
- 2 - Lihtsalt mõnus olla
- Sooja ilmaga ikka murumättal hea istuda
- Elavama käsitluse asjadest, mida tavaliselt umbses klassiruumis ei suuda saavutada.
- rohkem praktilisust. Nt dendroloogias oleks küll abiks, kui puid päriselt ka näeks. Või siis metsamõõtmises enne arvutama hakkamist selgeks teha, kui suur on ikkagi 1 tihu.
- Tegelikult õues ei pruugi omandada kõike millest räägitakse, kuna väljas toimub palju ja seega see segab keskendumist õppetööle.
- Kindasti selget pead, sest pidev ruumis istumine muudab uniseks ja on väsitav. Õues õppimisega on võimalik õppeainet huvitavamaks ja vabamaks muuta.
- Positiivsust. Pidev siseruumides istumine teeb meele mustaks ja loengu igavaks. Väljas lisaks muule muidu on hea olla.
- veidi energiat, et edasi minna.
- 6 - Praktilist teadmist
- 2 - Paremat kontakti õppejõu ja õpilase vahel
- 4 - päike annab energiat
- vähem seljavalu :) linnulaulu, ning rohkem võimalusi loengule mitte keskenduda
- 3 vastas, et see ei annaks midagi juurde
- (negatiivsed olid 4, põhiplussidena toodi välja vaheldus, värske õhk/selge pea, praktilised oskused, oleks huvitavam, lõbusam, õpitu jääks paremini meelde)

5.Mis ained Sinu õppekavas võiks ja saaks Sinu arvates õues õpetada? Kuidas võiks loengumaterjali siduda prakilise tegevusega, mida saaks väljas teha?
- söödatehnoloogia,
- geneetika,
- füsioloogia,
- 3 inglise keel,
- 2 botaanika,
- 2 füüsika,
- anatoomia,
- 3 loomakasvatus.
- 6 metsandust,
- 2 ökoloogia,
- materjaliõpetus,
- 2 filosoofia,
- põllumajandus-alused,
- statistika,
- soojusõpetus ja
- 2 taimekasvatus.
- arvutit (:))
- 6 dendroloogiat(et kohe praktikas teadmisi rakendada)
- joonestada,
- joonistada,
- 8 taimestikku,
- 5 mulda,
- keskkonnateadusi
- geodeesia,
- 2 Iluaiandus
- 2 seeneteadus.
- köögiviljandus,
- puuviljandus
- 5 Eesti metsad
- 3 maamõõtmine, kaevad, uurid, puurid jne.
- maastikuarhitektuuri ülevaatekursus
- fenoloogia,
-võib-olla ka saeõpetus osaliselt
- võiks teha katseid
- 1 loodusega seotud grupi- ja rühmatööd,
- 1 õppeained, mis hõlmavad tehnikaga töötamist,
- vabaained
- 1 vastas, et eriti ei saaks, kuna paljud ained on arvutis.
- 1 vastas, et ruumis on parem.
- 4 Kõiki aineid (Praktilise tegevuse pool nõuab juba rohkem loovat mõtlemist kuidas seda materjaliga siduda.)
- kõiki osaliselt
- Igasuguseid aineid, va majandusinformaatika;
- loenguid saaks ikka väljas pidada.
- No erialaga seotud praktiliste ainete õpe võib, saab ja peab väljas toimuma. Sees lihtsalt pole võimalik asju läbi teha.
- konkreetseid näiteid sidumiseks ei oska tuua, see jäägu kompetentsemate isikute tööks.
- Loengumaterjali saab siduda praktilise tegevusega nii et kui millestki räägitakse siis seda ka õues näidatakse
- Paljud õppeained (enamus) esitatakse arvutite abil slaidide esitlusena, seda on raske teostada õues.
- Ennekõike oleks õues õpetatavad ained ikka sellised, mida saab väljas ka praktiseerida
- No alguses rääkida teemast ja siis lasta tudengitel praktiliselt see selgeks saada
- Väljas saab õpetada ikka vastava koha või teemaga seotud aineid, ka lihtsalt värske õhu ja ilusa ilma tõttu võib väljas õppida vahelduse saamise eesmärgil.
- Peaaegu kõiki aineid saab, va majandust, õigusõpetust ja muid selliseid aineid. Probleem on ainult selles, et osade õppeainete praktilisi osi saab teha kesksuvel, mil kool on läbi ja puhkust nauditakse. Loengut võikski samal ajal pidada, kui väljas ollakse, st et kui on puuviljandus ja räägitakse õunapuude võra kujundamisest, siis peakski kohe minema õunapuu alla ja seal seda rääkima, paberi peal on väga raske õunapuid lõigata. Teoorias võime ju kõik tugevad tegijad olla, aga kui asi praktikasse puutub, siis on väheke jamasti. Samamoodi võiks olla ka iluaianduses - tuim igasuguste okaspuude ladinakeelne päheõppimine ei ole üldsegi mitte positiivne - samas sügisel kooli ajal on puukoolid avatud veel ja saaks ju neid külastada ja õppejõud võiks näidata konkreetselt, milliste puude ja põõsastega tegu on.
- (ära mainiti 37 erinevat ainet, 3 vastanut oli negatiivse suhtumisega)

6.Kas võiks olla õues toimuvaid praktikume (rohkem)?
- 52 vastas „jah”, üks neist: „ka muul ajal (mitte ainult Järvseljal)”, teine „mida rohkem, seda uhkem!”
- 3 „ei oska öelda”
- 5 on vastu, kuna suvest üks kuu läheb niigi nende peale;pole tarvidust; ”issand, väljas on ju nii külm!!!”
- ikka võiks. Meie erialal oli nt meteoroloogia praks õues. Saime ise erinevaid ilmastikunähtusi mõõta. See aitab teoreetilisest tekstist paremini enne eksameid aru saada.
- Meie erialal on olnud enamvähem piisavalt, kuid neid võiks olla ka muul ajal, kui ainult suvel.
- mõned tunnid võiksid õues olla, muidu on minu erialal praxe ja ekskurse piisavalt.

7.Kas õues loengute, praktikumide pidamine oleks pigem tüütu ja ebamugav või vaheldustpakkuv ja huvitav?
- 52 vastas „vaheldustpakkuv ja huvitav” (”Päev läbi samas klassiruumis pole just lõbus istuda”, ”aine sidumine loodus keskkonnaga annaks palju juurde.”).
- 3 „huvitav, kuid ebamugav”;
- 1 „vaheldustpakkuv, kui ilm oleks hea”;
- 1 „praktikumide pidamine õues oleks hea mõte, loengute kohta ei oska öelda”.
- 2 tüütu ja ebamugav,
- 1 oleneb olukorrast,
- Kui muuta õpetamise tehnikat,siis oleks loengud õues huvitavad
- Kui õppida sama tehnikaga õues nagu sees ehk lihtsalt lektor dikteerib ja õpilased kirjutavad, siis on õues kole ebamugav, kuna seal puuduvad kindlad kirjutamis tingimused ( segavaks saavad ilus, külm, niiske ilm; kenad naised silmapiiril või muud atraktsioonid).
- Mina arvan, et loengud peaksid toimuma ikka siseruumides, kui siis mõni erandjuht (nt vabaainena võtasin ruumiplaneerimine ja keskkonnapsühholoogia- selle aine keskkonnapsühholoogia osas käisime palju väljas).
- Praktikumid on minu erialal praktiliselt kõik toimunud ões, niiet see ka harjumuspärane.
- 5 - Oleneb täiesti ilmast (kui ikka suur tuul, ja konspekt lendab laiali, siis raske).
- loengud võivad ehk olla ebamugavad, kuid praktikumid oleks huvitavad
- kui väga kaugele ei peaks kolim, siis poleks üldsegi tüütu.
- kui ette teada + vastavade õppematerjalid olemas, siis sobivate loengute puhul (humanitaarained) oleks hea vaheldus. Liiga palju muutuks tavaliseks.
- 2 - kui liiga tihti pole, siis oleks huvitavam

8.Mida arvad püsivast väliauditooriumist, kuhu saaks ilusa ilma korral minna?
- 52 vastas positiivselt (üks kommentaar: suurepärane idee!!) et ei peaks põlveotsas kirjutama, katusega, puhas
- 3 võibolla,
- sel juhul peaks see olema sellise koha peal, kus ei oleks väliseid segajaid st liiklust(teed/tänavad/jalakäijad/...), muidu ei tuleks asjast midagi välja.
- sel juhul peaks seal olema hea akustika, et õppejõudu kuulda ka oleks.
- see oleks pidevalt rahvast puupüsti täis.
- See on väga hea mõte, nii saaks loengute vaheliste pauside ajal õues istuda ja ei peaks kinnises ruumis istuma. Nii näeks ka korralik üliõpilane päikest.
- Arvan, et see oleks mõistlik, usun, et ilus ilm ei sega keskendumist
- Hea mõte! Kuid korraldusliku poolt küll ei kujuta ette, et kui hea ilm, siis milline eriala ja kursus peale jääb- kas siis nii, et „kes ees see mees“!!
- 1 mõte on hea, aga mõtteks see jääbki,
- 1 ilmastikuolud on Eestis sellised, mis kõige takistavad selle idee
- 2 arvas, et sellest poleks kasu;
- 2 „õpilased vahiksid linde ja muud”.”ei kuula õpetajat”
- Nagu juba ennem öeldud, siis õpilaste tähelepanu arvatavasti hajub ilusa ilmaga.
- Tundub väga utoopiline idee.
- pole ju vajadust, laululava on vajadusel kiviviske kaugusel.
- mitte midagi head. Võib-olla oleks lihtsalt tore, aga selgeks küll midagi eriti ei saaks.
- (ideel ei näinud reaalset mõtet 10 vastanut, idee meeldis 52-le)

9.Kas Sulle meeldiks, kui meie ülikoolis oleks näiteks üks nädal kevadel ja üks nädal sügisel õues õppimise nädal?
- 46 vastas „meeldiks väga”
- 3 „ilusa ilma korral”;
- 5 „võiks ka rohkem olla”(talvel)
- 1 „ võiks olla lausa 2 nädalat kevadel ja ka sügisel”;
- 2 ei poolda tervet nädalat, pigem üksikud päevad või siis paari kaupa.
- 1 tudeng arvas,et pigem üks kuu sügisel ja üks kevadel.
- Aitab kevadest küll.
- Kuid lõppotsuse langetamine, et kas minnakse välja või jäädakse siseruumidesse, võiks jätta õpilaste ja õppejõu otsustada (osapoolte kokkuleppel).
- aga see ei tohiks olla kohustuslik ning õppekavadega kokku minema peaks. Et ei tekitaks kellelegi ebamugavusi üleliia.
- iseasi, kuidas seda välja hakkab nägema. Näiteks ma ei kujutaks ettegi kui minna majanduses välja nõudluse ja pakkumise kõverat õppima.
- 1 oli poolt, kuid arvas, et palju seal ikka õpitakse.
- 1 oli vastu,
- 1 vastas, et pole kogemusi
- Võimatu. Koolil pole raha, et võimaldada kõigile korralik rüperaal koos joonestusprogrammide ja geo-võtmetega. Peale selle kuidas sa seda kirjutamis- ja arvutamistööd seal väljas teed? See läheks liiga kalliks kui kõik suured seadmed välja toimetada.
- (skeptilised, negatiivsed olid 4, enam-vähem poolt olid 57)

10.Kas õues õppetöö toimumine võiks olla pigem ühel-kahel nädalal aastas või vahetevahel ja pidevalt?
- 15 vastas „pigem ühel-kahel nädalal aasta (ekskursid ja praxid hoolitsevad muu eest)
- 32 „vahetevahel ja pidevalt, igapäevane asi. Võiks olla osa nö rutiinist. Igat ainet ei saa ainult ühel-kahel nädalal väljas õpetada.
- 5 „sõltub ilmadest”.
- 1 harva,
- 1 arvas, et algul ühel-kahel nädalal, kui rahvale ei meeldi, siis üldse ära jätta ning suure heakskiidu puhul kasvõi pidevalt väljas käia. .
- Ise läheks välja õppima nii palju kui võimalik.
- Oleneb õppeainest, kui see võimaldab/vajab suuremat õuesõppimist, siis võib sagedamini, kuid siiski enamik õppeaineid vajavad seda vähe.
- Talvel näiteks võiks mõni väljasõit toimuda kah.
- võiks olla lihtsalt mingid väljasõidud.
- Üks-kaks nädalat on sama nõme, nagu need totrad autovabad päevad ja „septembris ei joo“ liikumised. Pärast on ikka kõik endine või veel hullem.
- rohkem kui ühel-kahel nädalal ja vähem kui pidevalt
- ei pea seda tegelikult väga oluliseks.

10. Õuesõppimise võimalikud plussid ja miinused?
Plussid
värske õhk 12x
lõbusam, 4x
vaheldus (klassiruumile, rutiinile), 12x
päike (päiksepaiste) 2x
looduses olemine, 2x
suvel minides naised :),
eksootiline,
huvi aine vastu suureneb, 4x
ehk hakkab rohkem inimesi looduse ainulaadsust hindama
arvatavasti suurem osavõtt (kuna pole hirmu magama jääda)
linnulaul,
korraga nii teooria kui ka praktika
saab oma silmaga näha asju millest loengus räägitakse
Annab uusi võimalusi ainet mõista ja õppida,
tihti ka õpitava „elus”materjali olemasolu st aed, põld. Taim
värske õhu käes pidavat asjad paremini meelde jääma 4x
ise tehes-nähes jäävad asjad paremini meelde
Tervislikkus, tervislik õhk 2x
Hea ilm teeb tuju rõõmsaks, inimesed on rõõmsamad 2x
Hea päevitus (kevadel), saab päevitada 3x
Praktilise osa pealt väga hea! Nt taimede õppimine.
praktiline töö/esitlused/kogemus (näed, mida õpid) 8x
küsimused tulevad alati töö käigus, seega saab paremini teemast aru
Võimalus teha selliseid katseid, mida siseruumid ei võimaldaks
liikumine (vähendab rasvumise), 2x
Vabadus liikuda
Vabam tunne
vähem stressi
mõnusam, kui kinnine auditoorium,
”kui mätas on kuiv,on kõik hästi”
teistmoodi,
ei ole nii tüütu.
Võimalik näha õppejõudu teises situatsioonis kui muidu, mis on huvitav

Miinused
Miinuseid ei ole
ei soovi enam eales umbsesse loenguruumi tagasi minna
puuduvad lauad v muud kirjutamist soodustavad esemed, ei saa kirjutada, 5x
ilm võib olla halb plaanitud ajal, paberitega tuule käes on raske midagi kirjutada
paha (külm, vihmane, tuuline) ilm, 9x
Ilmastik, mis on väga muutlik, ilmataat võinb vemmalt visata , 6x
eest ilm ei soosi just õues õppimist
Ilm on väga oluline
Ainukeseks miinuseks võiks olla sõltuvus ilmastikust. Muu on kõik positiivne.
haigeks võib jääda, nohu 2x
müra, 2x
erinevad segajad (liiklus, müra, kõrvalised inimesed, ...) 6x
kui on väga palav ilm siis väsitab kiiresti
päike pimestab (ehk siis ebasobiv ilm)
ei suhtuta ainesse tõsiselt,
mõtted on rohkem hajevil, keskendumisvõime raskedatud (ümber toimub kindlasti midagi põnevat) 10x
Keskendumisvõime väheneb, nt kui mingi väga teoreetiline osa!
Osa juttu võib minna kaduma 3x
Õppejõul oleks raskem korda hoida
õppejõud ei poolda, või väsivad ära
Tekib tahtmine niisama oleskleda
kerge loengust jalga lasta,
Tuleb vähe rahvast, jäetakse kohale ilmumata, 2x
ebamugav 2x
sobiv aeg selleks on lühike
Raske sobivat kohta leida
riietus võib ebasobiv olla
mustaks võib saada 2x
purju võib jääda
piiratud võimalused (ettekanded projektoriga) 2x
herilased, putukad 2x
(transport, liikumine)
kõik ei pruugi kuulata ega osa võtta
võidakse olla negatiivselt meelestatud - a´la külm on, igav on, miks peab orjatööd tegema jne.